• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Maailma esimese filmi valmimisest täitus mullu 120 aastat, kuid investorid ei pea pelgama, et tööstuse parimad päevad on möödas. Vastupidi, ootavad uued turud ja uudsed võimalused.
Suured hittfilmid nagu "Mees, kes jäi ellu" on filmikompaniidele üliolulised, aga riskantsed.
  • Suured hittfilmid nagu "Mees, kes jäi ellu" on filmikompaniidele üliolulised, aga riskantsed.
  • Foto: EPA
Mõeldes filmidele, mõtleme ka Hollywoodile, sest sealt jõuab meie kodustele ja terve läänemaailma kinolinadele kõige rohkem filme. Hollywoodil on palju mõjuvõimu, kuid hiilgeaeg võib tasapisi mööda saada.
Ameerika Ühendriikides avatud kinode hulk on 2005. ja 2013. aastat võrreldes kahanenud 11,5%. Paistab, et turg on küllastunud. Teine märk sellest on USAs loodud mängufilmide arv, mis kasvas nimetatud ajavahemikul vaid 39 filmi võrra aastas, mis jääb peaaegu statistilise vea ehk 5% piiridesse.
Hea uudis on Hollywoodile olnud tulude suurenemine ja nende jätkuv arvatav kasv. Kui aastal 2005 maksis keskmine kinopilet 6,41 dollarit, siis aastal 2013 juba 8,13 dollarit. Mõistagi tuleneb hinnatõus eelkõige 3D-filmidest, sest piletid neile seanssidele on tavapiletist kuni 50% kallimad. Praegu pole näha selle trendi vaibumist, mistõttu võib arvata, et pileti keskmine hind kasvab edasi. Omast kogemusest tean, et pilet 3D-seansile maksab USAs tavaliselt veidi üle 15 dollari.
Minule pakub Hollywoodist märksa rohkem huvi India ja Hiina. Põhja-Ameerika koos Euroopaga on küllastunud turg, samas kui Indias ja Hiinas on tohutult potentsiaali, seda nii kinokülastajate arvu kui ka võimaliku teenitava raha mõttes.
Me kõik teame Indiat ja Bollywoodi. India on olnud aastaid mahult maailma suurim filmitootja ja kuigi mõni filmikompanii (Time Warner, Sony) on üritanud jalga ukse vahele saada, on need katsed haledalt läbi kukkunud. Kultuurilised iseärasused ja protektsionism Hiinas teevad lääneriikide firmadel seal läbilöömise keeruliseks.
Kõigest seitsme aastaga kallines India keskmine kinopileti hind 34 sendilt 81 sendile ehk 138%. Kui India saavutaks kas või poole näiteks USA keskmise pileti hinnast, suureneks piletitulu 2013. aasta tasemelt lausa viis korda.
Pakkuge, mis on Bollywoodi filmide suurim välisturg? Hiina! Tasub meelde tuletada, et neis kahes riigis elab kokku 2,6 miljardit inimest. Põhja-Ameerika ja Euroopa peale saame kokku vaevu miljardi.
Kõik pole aga lust ja lillepidu. Sarnaselt Hiinaga on Indias suur probleem piraatlusega ja ekspertide arvates võib see olla suurim kasvu takistav tegur. Paraku pole Hiina võitlus piraatide vastu tõhus. Indias on aga suur probleem riigi suur vaeste osakaal, mis vaid soosib piraatlust ja piirab piletimüügi tulu.
Kui tahta India filmitööstusse investeerida, siis on osa firmasid isegi kohalikul börsil olemas, neist kaks peamist on Eros International ja Balaji Telefilms. USA firmadest üritavad endiselt mingit läbilööki saavutada Disney, 21st Century Fox ja Viacom.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele